See kuu oli taaskord samm lähemale majanduslikule vabadusele ja see samm oli päris tugev! Investeeringutesse suundus kokku lausa 614,8 eurot.
Tänase seisuga on minu Baltil väärtpaberites juba muljetavaldav summa: 27 026,08 eurot. Jah, peab tunnistama, eesmärgist olen ma veel päris kaugel. Rikkaks ei saa tõesti üleöö, see on maraton, mitte sprint.
Kõige rõõmustavam osa selle kuu panusest peitub aga raha allikas:
500,00 € oli minu oma kätega teenitud panus ehk aktiivne sissetulek.
114,80 € tuli dividendide ja intresside näol!
See 114,80 eurot on tõeline rõõm! Tunne on täpselt selline, nagu oleks mul tekkinud sõber, kes tuleb minu juurde, pistab mulle sajase pihku ja ütleb: “Näe, paneme koos investeerima! Aitan sind!”
Investeerimisrännakul on just see passiivse sissetuleku kasv kõige magusam. See on tõestus, et minu varem teenitud ja investeeritud raha hakkab minu heaks tööle. See protsent, mis tuleb peale minu enda palga, hakkab tulevikus kindlasti veelgi kiiremini kasvama.
Eesti keskmine palk on läbi ajaloo üsna jõudsalt kasvanud. Kuidas see mõjutab investeerimist? Kas üldse on mõtet investeerida?
Vaatame lähemalt tasuvust Eesti kümnendite lõikes. Tasub meeles pidada, et kogu see “uurimus” on minu isiklik vaade. Olen inimene, kel puudub sügavam sisemine ülevaade majandusest ja investeerimisest. Kõik mu teadmised pärinevad loetud raamatutest, läbitud online kursustest ja isiklikest kogemustest.
Alustame aga põnevast võrdlusest: Eestlaste palk vs. Soomlaste palk vs. S&P 500. Valitud sai just selline kombinatsioon, sest: S&P 500 on maailmas üks populaarseimaid investeerimise võrdlusindekseid ja sage “sõnakõlks” finantsmaailmas. Soome palk on olnud läbi kolme aastakümne paljude eestlaste unistus ja majanduslik etalon.
Aasta
Eesti Palk
Soome Palk
SP500
1992
35€
1611€
416.08
1995
152€
1752€
465.25
2000
314€
2067€
1425.59
2005
516€
2513€
1181.41
2010
792€
2999€
1123.58
2015
1065€
3341€
2028.18
2020
1448€
3582€
3278.20
2024
1981€
4140€
4804.49
Mida me sellest kõigest järeldame?
Erinevatel kümnenditel on palgakasv Eestis liikunud väga erineva kiirusega, kuid suund on olnud selge: oleme tulnud oma põhjanaabritele järjest lähemale.
See areng on olnud tõeliselt märkimisväärne. Kui 90. aastate alguses teenis keskmine eestlane kuupalgaks vaid summa, mis kattis vaevu ühe soomlase korraliku õhtusöögi (palgavahe oli toona uskumatu, lausa 46-kordne!), siis tänaseks on keskmise palga vahe kahanenud kõigest kahekordseks. See on ilmekas näide Eesti majanduse kiirest lähenemisest Põhjamaade elatustasemele.
Teine huvitav võrdlus on S&P 500 indeksiga. Kui soomlaste jaoks on sellesse indeksisse investeerimine olnud läbi aastate väga kasulik, siis eestlaste jaoks oleneb selle kasulikkus suuresti vaadeldavast kümnendist ja palgakasvu tempost.
Näiteks 1990. aastatel oleks teie raha väärtus indeksis küll kolmekordistunud (3x), kuid see tulu oleks tundunud nukker võrreldes Eesti palga kümnekordse (10x) kasvuga.
Mida kümnend edasi, seda kasulikumaks on S&P 500 investeering muutunud. Kui vaadata viimast kümmet aastat, on palgatõus olnud ligikaudu kahekordne (2x), samas kui S&P 500 on kasvanud umbes 2,5 korda (2,5x). See on juba päris tuntav vahe investeeringu kasuks.
Mida kõigest sellest järeldada?
Eestlaste elu, palgatase ja kõik sellega seonduv on muutumas – ja on juba muutunud – järjest enam arenenud Põhjamaade sarnaseks. See tähendab üht: nüüd on viimane aeg hakata investeerima!
Meil pole enam alust tuua vabanduseks, et “inflatsioon sööb ju kõik ära”. Nagu Põhjamaades näha, tasanduvad need üksikud suure inflatsiooni aastad pikemas plaanis välja. Tänapäeval pakuvad globaalsed investeeringud palgakasvust paremat tootlust.
sendirebane 