See kuu oli taaskord samm lähemale majanduslikule vabadusele ja see samm oli päris tugev! Investeeringutesse suundus kokku lausa 614,8 eurot.
Tänase seisuga on minu Baltil väärtpaberites juba muljetavaldav summa: 27 026,08 eurot. Jah, peab tunnistama, eesmärgist olen ma veel päris kaugel. Rikkaks ei saa tõesti üleöö, see on maraton, mitte sprint.
Kõige rõõmustavam osa selle kuu panusest peitub aga raha allikas:
500,00 € oli minu oma kätega teenitud panus ehk aktiivne sissetulek.
114,80 € tuli dividendide ja intresside näol!
See 114,80 eurot on tõeline rõõm! Tunne on täpselt selline, nagu oleks mul tekkinud sõber, kes tuleb minu juurde, pistab mulle sajase pihku ja ütleb: “Näe, paneme koos investeerima! Aitan sind!”
Investeerimisrännakul on just see passiivse sissetuleku kasv kõige magusam. See on tõestus, et minu varem teenitud ja investeeritud raha hakkab minu heaks tööle. See protsent, mis tuleb peale minu enda palga, hakkab tulevikus kindlasti veelgi kiiremini kasvama.
Eesti keskmine palk on läbi ajaloo üsna jõudsalt kasvanud. Kuidas see mõjutab investeerimist? Kas üldse on mõtet investeerida?
Vaatame lähemalt tasuvust Eesti kümnendite lõikes. Tasub meeles pidada, et kogu see “uurimus” on minu isiklik vaade. Olen inimene, kel puudub sügavam sisemine ülevaade majandusest ja investeerimisest. Kõik mu teadmised pärinevad loetud raamatutest, läbitud online kursustest ja isiklikest kogemustest.
Alustame aga põnevast võrdlusest: Eestlaste palk vs. Soomlaste palk vs. S&P 500. Valitud sai just selline kombinatsioon, sest: S&P 500 on maailmas üks populaarseimaid investeerimise võrdlusindekseid ja sage “sõnakõlks” finantsmaailmas. Soome palk on olnud läbi kolme aastakümne paljude eestlaste unistus ja majanduslik etalon.
Aasta
Eesti Palk
Soome Palk
SP500
1992
35€
1611€
416.08
1995
152€
1752€
465.25
2000
314€
2067€
1425.59
2005
516€
2513€
1181.41
2010
792€
2999€
1123.58
2015
1065€
3341€
2028.18
2020
1448€
3582€
3278.20
2024
1981€
4140€
4804.49
Mida me sellest kõigest järeldame?
Erinevatel kümnenditel on palgakasv Eestis liikunud väga erineva kiirusega, kuid suund on olnud selge: oleme tulnud oma põhjanaabritele järjest lähemale.
See areng on olnud tõeliselt märkimisväärne. Kui 90. aastate alguses teenis keskmine eestlane kuupalgaks vaid summa, mis kattis vaevu ühe soomlase korraliku õhtusöögi (palgavahe oli toona uskumatu, lausa 46-kordne!), siis tänaseks on keskmise palga vahe kahanenud kõigest kahekordseks. See on ilmekas näide Eesti majanduse kiirest lähenemisest Põhjamaade elatustasemele.
Teine huvitav võrdlus on S&P 500 indeksiga. Kui soomlaste jaoks on sellesse indeksisse investeerimine olnud läbi aastate väga kasulik, siis eestlaste jaoks oleneb selle kasulikkus suuresti vaadeldavast kümnendist ja palgakasvu tempost.
Näiteks 1990. aastatel oleks teie raha väärtus indeksis küll kolmekordistunud (3x), kuid see tulu oleks tundunud nukker võrreldes Eesti palga kümnekordse (10x) kasvuga.
Mida kümnend edasi, seda kasulikumaks on S&P 500 investeering muutunud. Kui vaadata viimast kümmet aastat, on palgatõus olnud ligikaudu kahekordne (2x), samas kui S&P 500 on kasvanud umbes 2,5 korda (2,5x). See on juba päris tuntav vahe investeeringu kasuks.
Mida kõigest sellest järeldada?
Eestlaste elu, palgatase ja kõik sellega seonduv on muutumas – ja on juba muutunud – järjest enam arenenud Põhjamaade sarnaseks. See tähendab üht: nüüd on viimane aeg hakata investeerima!
Meil pole enam alust tuua vabanduseks, et “inflatsioon sööb ju kõik ära”. Nagu Põhjamaades näha, tasanduvad need üksikud suure inflatsiooni aastad pikemas plaanis välja. Tänapäeval pakuvad globaalsed investeeringud palgakasvust paremat tootlust.
30. jaanuaril 2025 avaldas Äripäev Balti börsi investorite TOPi. Viimasel, 1000. kohal, oli investeering 152 031 eurot. Esimene mõte seda nähes oli – see on ju täitsa tehtav! Võiksin samuti sellesse eksklusiivsesse nimekirja kuuluda. Natuke süvenedes selgus aga, et selle numbri poole lähevad arvesse ainult Nasdaq CSD süsteemis olevad aktsiad. Neid mul küll on, kuid mitte ligilähedaseltki piisavalt. Enamik minu varast seisab kinnisvaras, välisindeksites ja võlakirjades (kuigi Eesti võlakirjades, need ei loe, kuna need pole Nasdaq CSD süsteemis nähtavad).
Niisiis alustan oma teekonda, et jõuda jõukate investorite nimekirja. Tunnistan, et see on natuke edevuse küsimus, sest Balti börsile pole ju justkui jäänud ülisuure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Või äkki siiski on? Selle blogi eesmärgiks saabki olema selle välja selgitamine. Täpsemalt selgitan välja, millised ettevõtted on head. Kindlasti ei tasu lugejal neid mõtisklusi võtta puhta tõe pähe. Blogi saab olema pigem filosoofiline mõtisklus, segu finantspatriootlikkusest, minimalismist ja vaadetest, milline peaks olema õige ja ideaalne majanduskord.
Algseisuks hetkel: 26 703,14€ jagatuna kuue aktsia vahel.
Plaaniks on esialgu suunata sellele kontole täpselt 500 eurot kuus, millele lisandub LHV kontole laekuv tulu laenuprotsentidest ja väärtpaberite dividendidest. Seda tulu ei saa just ülearu palju olema. Sellel kontol on mul hetkel ainult Eesti aktsiad ja võlakirjad, mistõttu sinna suuri summasid ei laeku. Olen seda praktiseerinud paar kuud ja tulemused näitavad, et kokku saab igal kuul investeerida 700-800€. See teeb heal juhul napilt üle 9000€ aastas, mis ei ole veel väga suur summa. Eks näis, ehk leiab kuskilt lisaressursse.
sendirebane 